Polítika

UNFPA-UTAS Aprezenta Resultadu Peskiza Kona-Ba Mortalidade Inan Iha TL

DILI (Rápides-Info)- Fundus Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA-Sigla Ingles), iha ne’ebé hamutuk ho Universidade Tasmania (UTAS) aprezenta rezultadu peskiza formativu kona-ba desenvolve intervensaun komunitária ba mudansa hahalok hodi kombate mortalidade inan iha Timor-Leste.
Reprezentante UNFPA, iha Timor-Leste Navchaa Suren, relata katak objetivu husi atividade ida ne’e, atu halo dezaminasaun ba desenvolve intervensaun komunitária kona-ba mudansa hahalok hodi kombate mortalidade inan ka maternál iha Timor-Leste.
“Inisiativa ida ne’e, hatudu parseiria trilaterál ne’ebé forte entre Ministeriu Saúde, Universidade Tasmania nomós Fundus Nasoins Unidas ba Populasaun UNFPA, no hetan apoiu ho jenerozu husi Governu Austrália, tanba ita hatene katak Timor-Leste halo ona progresu signifikante lubuk ida hodi hadia saúde seksuál no reprodutiva inklui saúde inan nian”,Navchaa Suren, informa ba jornalista rápides info iha Hotel Timor, Tersa 18/11/2025.
Nia relata, desde independensia, proporsaun mortalidade inan nian sei iha 195 kada 100,000, bebe moris, ne’ebé mak konsidera sei aas nafatin, alende mortalidadeb inan ida-idak nian la’os deit lakon trájiku ba feto ida nia moris, maibé mós lakon boot ba nia familia, komunidade no desenvolvimentu nasaun nian.
Navchaa Suren, informa atu kombate mortalidade inan nian, Governu ho apoiu husi parseiru sira halo ona investimentu signifikativu sira hodi halo hadia disponibilidade no kualidade servisu iha fasilidade saúde hotu.
Nia hatutan, maske iha investimentu substansiál sira iha infra-estrutura, formasaun no hametin sistema saúde nian, tanba lakuna persistente ida sei iha entre koñesimentu servisu saúde nian hodi buka no utiliza fasilidade sira ho diak.
“Tuir evidénsia ne’ebé disponivel kuaze metade husi partu hotu-hotu iha Timor-Leste akontese iha uma no 52% husi feto sira kontinua hasoru bareira hodi asesu ba servisu saúde inan nian ne’ebé esensiál, tanba parte fornesimentu servisu sira nian hadia ona, hanesan ita hatene katak dala barak mosu pergunta kritiku balun hanesan ne’e, tanba saida mak feto barak nafatin asesu limitadu ba servisu sira ne’ebé disponivél iha fasilidade saúde sira”, nia salienta.
Tanba distansia ba fasilidade sira, disponibilidade transporte no koexiénsia ka koñesimentu mak sai bareira balun atu asesu ba kuidadu saúde, alende ne’e mós norma sosiál, kultural, jeneru nomós dinamika poder iha familia laran influénsia feto sira nia abilidade atu buka kuidadus.
“Ohin ita iha ne’e, atu rona husi ekipa peskiza ida ne’ebé kompostu husi professor no investigadór sira husi Australia no Timor-Leste, iha ne’ebé buka hatene ona bareira sira atu buka kuidadus saúde inan nian no intervensaun potensiál sira atu resolve bareira sira ne’e, ida ne’e mak peskiza kualitativu bazeia ba komunidade ne’ebé interesante tebes ne’ebé aplika siénsia komportamental no halibur hanoin sira husi grupu komunidade fatin tolu iha Timor-Leste”, nia dehan.
Nia hatutan deskobrimentu no rekomendasaun peskiza nian sei fornese evidénsia ne’ebé iha valór atu orienta intervensaun komportamentál sira ne’ebé harii motivasaun, konfiansa no influénsia sosiál positivu ba feto sira atu buka kuidadus saúde.
“UNFPA, haksolok atu apoiu servisu ida ne’e, nafatin iha kompremisiu atu servisu hamutuk ho Ministeriu Saúde hodi hametin kuidadus saúde inan nian no envolvimentu komunidade nian, alende ne’e mós ami apresia parseria no apoiu husi governu Australia nian hodi hadia saúde inan nian iha Timor-Leste, hato’o mós ami nia apresiasaun ba Universidade Tasmania, ba sira nia matenek no dedikasaun nomós ba parte interesante sira hotu ne’ebé kontribui ona inisiativa ida ne’e”, Navchaa Suren, agradese.
Iha fatin hanesan, Diretóra Universidade Tasmania (UTAS), Swee Hoon, hatete katak nia parte sente onra tebes, tanba ohin nia mai iha ne’e hodi governu Australia nia naran nu’udar parseiru ba tempu naruk ho ministeriu saúde.
“Ami iha kompremisiu atu fó apoiu ba ministeriu saúde no servisu saúde munisipiu nian hodi hadia no asesu kualidade servisu saúde primaria nian, tanba ami kontente atu halibur hamutuk iha ne’e ho ita boot sira hotu kona-ba desaminasaun relatóriu ida ne’e, husi ida ne’e sei informa politika no programa nasionál sira iha saúde inan no bebe foin moris”, nia informa.
Nia hatutan, sira louva ho ministeriu saúde nia lideransa no sira rekoñese katak UNFPA no Universidade Tasmania nia kompremisiu atu produs evidénsia ho kualidade-aas.
“Husi kolaborasaun ida ne’e, hatudu importansia parseria nian iha avansu peskiza kona-ba kuidadu saúde inan nian no hadia rezultadu saúde nian, tanba iha tinan sanulu nia laran Timor-Leste hala’o progresu kontinua atu aumenta asistensia ba partu ho tekniku treinadu no partu iha fasilidade saúde”, Swee Hoon, hakotu.
Jornalista : Crispin de J. Amaral
Editór : Mateus F de Deus

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *