Polítika

MJ entrega rai 263 hektár ba empreza Prime Timor Enterprise iha Kovalima halo investimentu pekuária

Dili (Rápides Info)- Ministru Justisa Sergio Hornai asina kontratu konsesaun terenu hodi entrega rai no propriedade hamutuk hektár 263 ba empreza PRIME TIMOR ENTREPRISE Lda, hodi utiliza ba dezenvolvimentu investimentu iha pekuáriu iha Munisípiu Kovalima hodi halo ivestimentu hakiak karau.

Atribuisaun konsesaun rai no propriedade ne’ebé Governu liuhusi Ministeriu Justisa atribui empreza Prime Timor Enterprise Lda. hodi hakiak karau no halo produsaun ba naan karau hodi distribui iha territóriu nasionál inklui halo esportasaaun rai li’ur durante tinan sanulu (10).

Empreza Prime Timor Enterprise hodi hakiak karau no halo produsaun ba naan karau hodi distribui iha territóriu nasionál inklui halo esportasaaun rai li’ur durante tinan sanulu (10) ho montan osan millaun $26.

Ministru Justisa, Sergio Hornai hateten, selebrasaun akordu ida ne’e nudar aktus Administrativus kontratuál ne’e atu halo reforsa komprimisiu Governu nian atu fó importansia ba papel setór privadu no Estranjeiru hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómia iha Timor-Leste.

“Ohin ita halo akordu importante ida kona-ba atribuisaun rai no propriedade ba ita- nia setór privadu.Ami nia objetivu mak ida ne’e dunik, tanba liu-husi Diresaun Jerál Teras Propriedade nia esforsu buka no indentifika dominiu privadu hodi atribui ba rai ba setór privadu no estadu”, Ministru Justisa Sergio Hornai hateten iha nia intervensaun bainhira remata asina kontratu hodi atribui rai no propriedade ba empreza Prime Timor Enterprise ne’ebé halo iha Ministeriu Justisa sesta ohin.

Nia dehan ,bainhira atu komersializa, konforme vizaun no misaun ne’e mai husi empreza ne’e rasik atu orienta tanba ne’e ohin governu ofisialmente sei providensia 263 hektares iha Beco Suai ne’e perténse ba iha rai privadu no estudu ba empreza prime Timor Enterprise.Nia hatutan, bainhira empreza Prime Timor Enterprise.Lda asina akordu ho Ministru Justisa iha ona legitimidade para atu bele empreza utiliza uzu ba iha objetivu industria hakiak karau no produsaun naan.

Iha fatin hanesan, Vise Primeiru Ministru Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Abitasaun Rurál no Habitasaun Komunitária Mariano Assanami Sabino, hateten, hambrik iha ne’e reprezenta Nuno Governu Konstitusionál reprezenta mós ba Prezidente Konsellu Nasionál Seguransa no Sobersnia Alimentar hakarak apresia ba Ministru Justisa ho nia komponente hotu nia esforsu

“Apresia mós ba kompania Ivestimentu ida ne’e importante tebes iha impaktu sosiál ne’ebé bo’ot husi ida ne’e sei fó rendimentu ne’ebe ba inan aman ne’ebé hakiak karau no abokur karau fó impaktu ba nia oan sira para eskola no sei halo mudansa iha fatin ne’ebá la’ós de’it iha Kovalima maibé iha teritóriu tomak”, nia afirma.

Nia dehan, nu’udar mos Ministru dezenvolvimentu rural no Prezidente Konsantil ne’ebé iha koodenasaun interminiteriál maibé ami sei esforsu tomak fó garantia iha área rurál bele la’o di’ak.

“Nu’udar kompania Timor oan ida ne’e duni mak esperansa, bainhira ita ukun aan ita hakarak Timor oan hotu hakarak hambrik iha nia ain leten atu asegura ita-nia soberania alimentar ne’e importante tebtebes”, nia dehan.

Nia hatutan, uluk desde uluk ema sempre hakiak. Funu tama animál lubuk ida estraga.

“Maibé ohin ita ukun aan ita tenke rekopera fila fali ita tenke rekonstrui fila fali buat ne’ebé mak ita-nia beiala sira iha tanba ne’e apresia tebes ba kompañia. Ohin Ivestimentu ida ne’ebé halo kooperasaun ho povu ida ne’e duni mak ha’u halo koordenasaun ho Ministru Justisa”,

Nia realsa.Assanami hateten, apresia ba kompañia tanba ho modelu ida la’os mesak , maibé modelu ida ne’ebé nia hakiak entaun prinsipál liu la’ós Beco de’it mas Zumalai tomak hetanimpaktu pozitivu husi Ivestimentu ida ne’e, husi ida ne’e mak Governu liuhusi Ministru Justisa terus para atu fó livre iha tinan sanulu.

Nia dehan, negósiu ida ne’e fofoun ne’e risku barak, hakiak balada ne’e risku moras ai han menus todan la tuir espativa kompañia.

“Entaun tanba ne’e hanesan abitasaun ne’e e foun hodi balada sira atu adapta aan atu moris ne’e presiza invazaun presiza akompañamentu Doutór animal tenke konsistensia halo akompañamentu loron ho kalan no tan presiza fó formasaun ba inan aman no joven sira ne’e buisnes”, nia afirma.Tanba hakiak balada la’ós tempu uluk ita husik hela balada lao tun la’o sa’e maibé tempu agora tenke rezolve sira-nia hahán bee ne’ebé sira hemu i rezolve i kuidadu ho rutina hodi sira labele hetan moras, tanba bala ne’ebé mak dala barak hetan moras iha timor ne’e tanba bee ne’ebé la saudavél no hahán ne’ebé la saudavél.”Entaun ivestimentu ida ne’e tenke tetu hodi buat ne’ebé mak liga ho naan tenke saudavél ne’e tenke orgánika labele la orgánika, kuandu ita nia produtu sira la’ós orgánika ema gosta nudar nasaun iha ASEAN .Ne’ebé ha’u husu dala ida tan buisnes tenke konsistente ne’e la fasil kuandu la’o povu ne’e la fasil maibé ho pasiensia ho formasaun ho orientasaun sei bele ita tenke orienta ita tenke iha esperansa boot katak Timor oan mós bele, ita hahú ona”, nia dehan.

Vise Primeiru Ministru ne’e dehan, nu’udar Ministru Koordenadór no Vise Primeiru Ministru ireprezenta Nuno Governu konstitusionál setór privadu sira favór ida banati tuir kaer ona konstrusaun osan iha la’ós rai fali iha Bali, la’ós ba hola uma andar sira la’ós ba hola karreta sira karun karun.” Maibé investe imi mak fo kampu serbisu ba ema, imi mak reguladór”, nia katak.

Iha fatin hanesan Diretór empreza Prime Timor Entreprise Lda, Alberto de Oliveira hateten, investimentu ba industria pekuaria ne’e nudar inisiativa ida hodi fó vantajen ba komunidade Kovalima no kore dependensia Timor-Leste ba importansaun naan husi nasaun liur.

“Ita-nia produsaun rasik iha pekuaria hodi nune’e ho esperansa ida hodi hamenus metik importasaun hodi ita bele kria rasik ita-nia produtu ne’ebé di’ak di’ak. Ho esperansa dala ruma iha oin mai bele fó benefisiu hanesan ita bele priense nesesidade merende eskolar liu karik ita-nia subplay ita mós naan nee husi ita-nia rai rasik”, nia afirma.

Nia dehan, ivestimentu ne’e envolve husi komunitaria ne’e direta se karik kria produsaun iha produsaun maibé too periodu ida ne’ebé sei fó fali ba iha komunidade.

Ekipa Rápides Info

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *