Polítika

PM Xanana Alerta Servisu ho Responsabilidade, PAM Optimista Aileu dahuluk implementa Poder Lokal

AILEU, (Rápides Info)-Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão vizita ofisial ba iha Munisipiu Aileu hodi hare direita kondisaun sira, nunee alerta ba dirijente hotu hakarak simu desentralizasaun administrativa poder lokál iha 2027, tenke servisu ho responsabilidade.

“Tenki prepara-an iha parte finansas, planeamentu no rekursus umanu, nunee jere buat hotu lao ho diak, sé lae mak gasta orsamentu neebé boot, maibé laiha benefisiu ba povu no nasaun, liu-liu iha Aileu, tanba atu halo planu ruma tenke benefisiu nee ba povu, atu nunee povu bele sente katak desenvolvimentu mak ida nee duni”, Xanana hatoo iha vizita ba Munisipiu Aileu iha salaun Timor-Klaran, Aileu, Kinta, (26/02).

Nia hatutan, governu sentral laos halo buat hotu loos deit, maibé sempre iha fallansu balun neebé presiza hadia, husi fallansu sira nee hodi ita kurije malu no hakbit imi bainhira imi kaer rasik distinu munisipiu Aileu nian.

“Osan neebé ita hasai tenke iha nia resultadu too tinan lima ka neen, sé lae mak ita halo foin fulan neen ita hahú tau fali osan, tanba nee husu ba autoridade hotu iha munisipiu Aileu, tenke kordena didiak ho imi nia servisu, atu nunee servisu ho diak la hadau malu, maske posisaun servisu neebé la hanesan, maibé buka malu atu diskute hamutuk hodi buka solusaun ba desenvolvimentu munisipiu Aileu nian iha áreas hot-hotu neebé sei mai iha imi nia liman, bainhira simu ona iha imi nia liman, laos atu simu tan osan, maibé imi mak sei deside iha imi nia kakutak, imi nia esperitu, imi nia vontade no imi nia determinasaun atu halo buat diak ba munisipiu Aileu”, katak nia.

Xanana dehan, bainhira imi prontu ona simu poder lokal, tenke unidade iha asaun, pensamentu, divizasaun no objetivu, ida nee mak tenke iha, tanba husi asaun sira nee hotu ho objetivu ida hakarak hetan vitoria hodi hadia povu nia moris, atu nunee lori desenvolvimentu ba povu moris diak liu.

“Bainhira ita ba too iha neeba, laos ita tenke halo buat hotu dala ida, nee signifika katak, ita laiha vizaun, bainhira ita laiha vizaun mak la halo planu ho diak, tanba nee husu ba munisipiu Aileu tenke iha unidade ba objetivu, divizaun no esforsu, atu nunee koalia ba malu no kritika, maibé labele uza kritika hodi hatun malu, uza kritika atu hadia, hametin estrutura neebé imi atu forma, hametin imi nia servisu hamutuk no hametin imi nia kordenasaun, kooperasaun, husi buat sira nee hotu ho objetivu atu servi rai ida nee ho povu Aileu, tanba nee buka no koalia ba malu hodi preparadu ho diak atu simu poder lokál iha tinan 2027, sé imi la preparadu hein ba tinan 2034”. Xanana hatoo.

Nia husu ba presidente autoridade munisipiu Aileu, bainhira bolu ema ida ba servisu iha administrasaun karik, tenke haree ema neebé iha tekniku, matenek, hatene no onestu, lalika kahur partidu politiku iha neeba, bainhira imi kahur partidu politiku iha neeba ita la serve ona povu, maibé ita serve grupu ida.“Sé imi mai ho pensmentu ida neebé hakarak buka malu deit, entaun imi nia servisu nuudar autoridade municipal la lao ba oin”, nia hakotu.

Nunee mos, Ministru Administrasaun Estatal, Tomas do Rosario Cabral, relata katak, autoridade minisipiu apresenta ona planu investimentu minisipal nomós avalisaun no kondisaun minimu.Nia dehan, bainhira avaliasaun minisipiu nian mai, xefe servisu nian balu kuaze diak hela, maibé pontu situasaun tolu mak ita nota hela hanesan kordenasaun mak sei presiza hadia, atu nunee servisu hamutuk, planeamentu no korespondensia, husu ba diretor servisu munisipais sira tenke iha liña kordenasaun diak.Nia hatutan, prezidente autoridade aileu mos, dehan preparadu, klaru katak preparadu, maibé kondisaun preparadu atu lao ba oin“Ita tenta atu hadia iha nivel kordenasaun, tanba iha rekomendasau balu husi munisipiu Aileu kona-ba rekursus umanu, atu evita númeru kontratadus barak, ita tenke iha rekurusu umanu nee ho dadus no arkivus, tanba iha postu administratiu hotu ita iha tekniku informatiku ida iha neeba, presidente autoridade sei distribui hodi fiskalizador nia distribuisaun nee tinan ida dala rua ba halo fiskalizasaun iha servisu hotu, alende nee diretor munisipais sira tenke hatoo relatoriu ba presidente hodi hatene saida mak ita boot sira halo, ho nunee mak ita iha ona gabinete apoiu autoridade hodi kontrola servisu sira iha kraik”. Tomas Cabral hakotu.

Entretantu, Prezidente Autoridade Munisipiu Aileu (PAM), João Bosco dos Santos,optimista hakarak munisipiu Aileu tama faze dahuluk ba desentralizasaun administrativa poder lokál.Nia hateten, Aileu haree ba istória sira ba kotuk ukun-an nee inisia husi Aileu, tanba buat hotu neebé ema temi iha fatin-fatin, sempre temi Aileu nia naran, tanba fatin ida nee istória boot.

“Husi istória pasadu sira nee lori ita ba haree progresu no desenvolvimentu barak mak halo ona iha Aileu, tanba nee mak ami preparadu ho kondisaun neebé ami iha, ho nunee ami prontu tama faze dahuluk ba poder lokál iha tinan 2027, maibé dezisaun tomak ita hein konsellu ministru mak sei deside iha fulan Maio nia laran no resultadu sei fó sai iha 20 Maio 2026”, Nia informa.

Nia dehan, maske antes nee Ministeru Administrasaun Estatal, halo ona avaliasaun ba faze dahuluk, iha neebé Aileu hetan kategoria “BOM”, maske iha buat balun ita hetan kategoria “MUITU-BOM”, husi nee ita nota katak iha buat balu mak ita presiza atu hadia.

“Bainhira ita apresenta relatoriu iha fulan rua liu ba, hamutuk ho primeiru ministru no PAM, sanulu resin tolu iha INAP, tanba nee mak ohin vizita Primeiru ministru mai munisipiu Aileu, atu haree direta progresu desenvolvimentu sira neebé mak durante nee ita halo, maske relatoriu sira iha ona Estatal, maibé Xanana Gusmão hakarak tun direita hodi haree kondisaun sira iha munisipiu Aileu loos duni ka lae, ho ida nee ohin ita apresenta susesu sira durante tinan rua ita halo, tanba ezekusaun orsamentu husi tinan 2023 too 2027, ita apresenta kona-ba prosesu ezekunsaun durante nee ita halo saida, liu-liu liga ba programa PNDS no Merenda-eskolar”, esplika nia.

Nia hatutan, husi resultadu neebé ita apresenta sei lori ba konsellu ministru sei deside, sé mak atu simu poder lokál iha tinan 2027, maske munisipiu hotu bele ba, maibé hein dezisaun husi leten.

“Durante nee ami identifika hela buat balu, maibé buat sira nee hanesan parte ida atu haforsa liu tan ami iha prosesu ida nee, tanba desentralizasaun administrativa no poder lokál nee laos presidente autoridade mesak deit, maibé presiza ema Aileu tomak nia koperasaun no kordenasaun hodi ita haree hamutuk,ita nia susesu nee iha neebé no ita nia fallansu sira nee iha neebé, hodi tur hamutuk buka dalan oinsá atu hadia, atu nunee ita bele hakat liu bareira neebé sei mai iha tinan 2027, tanba desentralizasaun mai Aileu laos autoridade servisu munisipais sanulu resin sia deit lae, maibé partisipasaun ema Aileu hotu nian liu-liu intelektual no joventude”.

PAM hateten, Maske avaliasaun resultadu faze dahuluk nian iha buat balu kategoria “muitu bom”, alende buat balu “bom” husi ida nee komisaun rasik rekomenda mai ita atu hadia, tanba nee hahú ohin ba oin ita tenta atu identifika no tur hamutuk hanesan Aileu-oan hodi haree ba fallansu sira neebé mak ita atu hadia, atu nunee ekipa avaliasaun sira tun mai haree fila fali Aileu bele tama ka lae.

“Ita rekoñese katak hanesan autoridade munisipiu Aileu, la ukun partidu, maibé ukun povu, karik buat ruma la diak, autoridade nia odamatan nakloke ba sé deit mak atu mai, atu nunee ita tur hamutuk hodi koalia, labele kahur sasan tun sae, mai ita hamutuk hodi haree ba desenvolvimentu Aileu nian too ona iha neebé”. nia hakotu.

Jornalista :Crispin de J. Amaral

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *